ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 242




                                               

Ljöö

Ljöö on Euroopas ja Ladina-Ameerikas levinud ajalooline pikkusmõõt, mille pikkus erines riigiti. Praegu ei ole ljöö ühegi riigi ametlik mõõtühik. Ljöö väljendab tihti vahemaad, mille inimene või hobune läbib käies ühe tunniga. Termin pärineb Vana ...

                                               

Meeter

Meeter jooksul: 1 m = c 299 792 458 s = 9 192 631 770 299 792 458 c Δ ν Cs {\displaystyle 1\,{\text{m}}={\frac {c}{299\,792\,458}}\;{\text{s}}={\frac {9\,192\,631\,770}{299\,792\,458}}\,{\frac {c}{\Delta \nu _{\text{Cs}}}}\,}. kus c {\displaystyl ...

                                               

Miil

Miil on pikkusühik. 1 Inglise miil = 5280 jalga = 1760 jardi ≈ 1609 meetrit 1 Saksa geograafiline miil = 7.42 kilomeetrit 1/15 ekvaatorikraadi 1 meremiil = 1.852 kilomeetrit 1 maamiil = 1609.344 meetrit täpselt 1959. aasta rahvusvahelise kokkulep ...

                                               

Mikromeeter

Mikromeeter on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub miljondiku meetriga: 1 µm = 10 –6 m = 0.000 001 m = 0.001 mm = 1000 nm. Enne SI-süsteemi kehtestamist 1960. a oli mikromeetri nimetus mikron tähis µ.

                                               

Millimeeter

Millimeeter on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub tuhandiku meetriga: 1 mm = 10 –3 m = 0.001 m = 0.1 cm = 1000 µm. Tavalisel meetermõõdustiku joonlaual on väikseim kriipsude vahe millimeeter.

                                               

Nanomeeter

Nanomeeter on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub miljardiku meetriga: 1 nm = 10 –9 m = 0.000 001 m = 0.001 µm = 1000 pm. 1 ongström Å on 0.1 nanomeetrit.

                                               

Penikoorem

Penikoorem on ajalooline teekonna pikkusühik eesti ja soome keeles. Hiljem on penikoorem omandanud eri ajalooperioodidel erineva väärtuse, tähistades kogu aeg teekonna pikkust. Tihti on penikoormat kasutatud kui ükskõik millise miili eestikeelset ...

                                               

Pikomeeter

Pikomeeter on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub ühe triljondiku meetriga: 1 pm = 10 –12 = 0.000 001 m = 0.001 pm = 1000 fm. Seda mõõtühikut kasutatakse peamiselt aatomi suurusjärgus pikkuste mõõtmisel. Aatomi läbimõõt on vahemikus 50 kuni 600 pm ...

                                               

Pletron

Pletron ehk plethron oli Vana-Kreeka pikkus- ja pindalaühik. Pikkusühikuna võrdus see 100 kreeka või 104 rooma jalaga u 30, mis oli sportmängudel tavalise jooksuraja pikkus. Kuna maadlusvõistlusi peeti algselt jooksurajal, oli pletron pindalaühik ...

                                               

Süld

Süld on SI-süsteemi väline mõõtühik. Selle etalon on olnud laiali sirutatud käte sõrmeotste vahe. inglise fathom: 6 jalga ehk 2 jardi 1.8288 meetrit Sellega enam-vähem sama oli Eesti rahvapärane käsisüld umbes 6 jalga ehk 1.80 meetrit saksa Klaft ...

                                               

Toll (pikkusühik)

Toll on pikkusühik. 1 toll = 0.0254 m = 1/36 jardi = 1/12 jalga = 2.54 sentimeetrit. Toll jaguneb veeranditeks neljandikeks ja need omakorda kaheksandikeks.

                                               

Vaks

Vaks on rahvapärane pikkusmõõt, mis võrdub väljasirutatud pöidla ja keskmise sõrme otste vahepikkusega. Pöidla ja esimese sõrme vahepikkus on sääsa- ehk ajatsevaks.

                                               

Verssok

Verssok on vana Vene pikkusühik, mille ametlik pikkus kehtestati 18. sajandil Peeter I ajal. Algselt oli verssok võrdne nimetissõrme pikima lüli pikkusega. Pärast mõõtühikute ühtlustamist Peeter I valitsusajal võrdsustati üks arssin 28 inglise to ...

                                               

Verst

Verst on vana Vene pikkusühik. Verst on võrdne 500 süllaga ehk 1 066.781 meetriga. Verst vastab 3500-le 20. sajandi alguse inglise jalale jalg oli siis praegusest veidi lühem. Versta mainitakse kirjalikes allikates alates 11. sajandist, 17. sajan ...

                                               

X-ühik

x-ühik ehk siigbaan on mittesüsteemne pikkusühik, mida alates 1920ndatest kasutati röntgenikiirguse ja gammakiirguse lainepikkuse väljendamiseks ning kristallivõre konstantide avaldamiseks. Ühiku defineeris 1925 rootsi füüsik Karl Manne Georg Sie ...

                                               

Aaker

Aaker on mittesüsteemne pindalaühik, mis võrdub 10 ruut- chain iga, 4840 ruutjardi ehk 43 560 ruutjalaga. Et jardi ja jalga defineeritakse mitut moodi, siis on ka aakri täpne suurus erinev. Kõige tuntumad on rahvusvaheline aaker, mis võrdub 4046. ...

                                               

Aar

Aar on meetermõõdustikul põhinev mittesüsteemne pindalaühik. 1 a = 100 m². Üks hektar aarist tuletatud ühik: hektoaar võrdub 100 aariga: 1 ha = 100 a Aar võrdub umbes 1076.3910 ruutjalaga ja 119.6 ruutjardiga. Aarides mõõdetakse tavaliselt maatükke.

                                               

Aroura

Homeros kasutas ἄρουραt tähenduses künnimaa. Mõiste ἄρουρα on tuletatud verbist "ἀρόω" aroō, kündma. Selle sõna vanim tõendatud kirjakuju on pärit mükeeneaegse lineaarkirja B silpkirjast, kus a-ro-u-ra tähendas kündma.

                                               

Hektar

Hektar on mittesüsteemne pindalaühik, kuid on ametlikult SI-süsteemi ühikutega koos kasutamiseks aktsepteeritud. 1 ha = 0.01 km² = 100 a = 10 000 m² ruuduna 100×100 m

                                               

Ruutkilomeeter

Ruutkilomeeter on pindalaühik, mis võrdub 1 000 ruutmeetriga: 1 km 2 = 1000 × 1000 m = 1 000 m 2. Üheruutkilomeetrine pindala on ruudul, mille külje pikkus on 1 kilomeeter.

                                               

Ruutmeeter

Ruutmeeter on pindalaühik, mis võrdub 10 000 ruutsentimeetriga: 1 m 2 = 100 × 100 cm = 10 000 cm 2. Üheruutmeetrine pindala on ruudul, mille külje pikkus on 1 meeter.

                                               

Tiin

Tiin ehk tessatin ehk dessatiin on vana pindalaühik. Üks tiin on 2400 ruutsülda või 6 tallinna vakamaad. Tiin võrdus kolme riia vakamaaga.

                                               

SI-süsteemi põhiühikud

SI-süsteemi põhiühikud on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi mõõtühikud, millel põhinevad kõik teised füüsikaliste suuruste ühikud selles süsteemis. Vastavalt Kaalude ja Mõõtude Peakonverentsi CGPM 1960. ja 1971. a otsustele on füüsikalised põhi ...

                                               

Mool

Mool on ainehulga mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust. Mooli määratlemisel on aluseks võetud Avogadro arvu fikseeritud arvväärtus 6.022 140 76 10 23, ühik mol −1. 1 mool on ainehulk, milles sisaldub Avogadro arvuga võrdne arv elemen ...

                                               

SI-süsteemi ühikud

SI-süsteemi ühikud ehk rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi mõõtühikud jaotuvad põhiühikuteks ning nendest tuletatud ühikuteks. Tuletatud ühikud moodustatakse SI põhiühikutest vastava füüsikalise suuruse dimensioonivalemi alusel põhiühikute astmet ...

                                               

Herts

Herts, tähis Hz, on perioodilise protsessi sageduse mõõtühik, mis kuulub SI-süsteemi ühikute hulka. 1 herts on niisugune sagedus, mille korral 1 sekundi jooksul toimub üks perioodilise protsessi tsükkel: 1 Hz = 1 s {\displaystyle 1\;{\text{Hz}}={ ...

                                               

Meeter sekundi ruudu kohta

Meeter sekundi ruudu kohta on kiirenduse ühik SI-süsteemis. See on tuletatud ühik, mis on moodustatud SI-süsteemi põhiühikutest meeter ja sekund. Seda ühikut võib tähistada mitmel moel: m/s 2, m s −2 või m s −2. Üks meeter sekundi ruudu kohta on ...

                                               

Njuutonmeeter

Njuutonmeeter on jõumomendi ühik, tähis N m. Njuutonmeeter võrdub jõumomendiga, mille tekitab jõud 1 njuuton jõu mõjusirgest 1 meetri kaugusel asuva punkti suhtes. Jõumomendi ühik njuutonmeeter on vektoriaalne suurus ja eristub nii töö ja energia ...

                                               

Veeber

Veeber on magnetvoo mõõtühik rahvusvalises mõõtühikute süsteemis. Ühiku tähis on Wb. Veeber võrdub magnetvooga, mille kahanemisel kuni nullini läbib temaga sidestatud üheoomise takistusega elektriahelat laeng 1 kulon: 1 Wb = 1 C Ω = 1 V s. Veeber ...

                                               

Andur

Andur on seade, mis muundab mõõdetava füüsikalise suuruse teiseks suuruseks, mida on parem võimendada, mõõta, edastada või töödelda. Andurite kasutusala kuulub automaatika ja mõõtetehnika valdkonda. Andureid võib lugeda nii automaatika- kui ka mõ ...

                                               

Andurisulandus

Andurisulandust kasutatakse tänapäeval paljudes erinevates tehnoloogia valdkondades, kus on tarvis saada täpset infot mingi objekti kohta, kui kasutada on samal ajal mitme erineva või sama tüüpi anduri andmed. Autonoomsed ehk isejuhtivad sõidukid ...

                                               

Gaasisensor

Gaasisensor on seade, mis mõõdab mingi kindla gaasi kogust, kontsentratsiooni või lihtsalt seda, kas gaas mingis keskkonnas esineb või mitte. Tihti kasutatakse seda ohutuse eesmärgil kohtades, kus sensor saab inimesi hoiatada, kui keskkonda on sa ...

                                               

Halli efekt

Halli efekt on niisugune füüsikaline nähtus, mille korral elektrijuhis, mis paikneb püsivas magnetväljas ja mida läbib elektrivool, tekib elektriväli, kusjuures selle elektrivälja suund on risti magnetvälja suunaga ja ka juhti läbiva voolu suunag ...

                                               

Halli tajur

Halli tajuri töö põhineb Halli efektil, mis seisneb elektrivälja tekkimises magnetväljas asetsevas vooluga juhis. Halli tajurid valmistatakse õhukesest pooljuhtplaadist, sest pooljuhis tekib küllalt kõrge Halli pinge. Need plaadid ‒ Halli elemend ...

                                               

Induktiivtajur

Induktiivtajuriks nimetatakse suurt rühma tajureid, kus mehaanilise sisendsuuruse muutus põhjustab elektromagnetilise süsteemi induktiivsuse muutumist.

                                               

Inertsiaalandur

Inertsiaalandur ehk inertsiaalsensor on mõõtemuundur, mille tajurid mõõdavad joonkiirust ja pöörlemiskiirust. Mitme niisuguse tajuriga inertsiaalandur kuulub inertsiaalnavigatsiooni süsteemi, mida kasutatakse laevade, lennukite, rakettide, kosmos ...

                                               

Jõuandur

Jõuandur on andur millega registreeritakse jõu suurust ning vastavust ettenähtule. Jõudude mõõtmiseks kasutatakse kalibreeritud elastseid mehaanilisi muundureid koos deformatsioonianduritega. Väikeste deformatsioonide mõõtmiseks sobivad mitmesugu ...

                                               

Kiirendusandur

Kiirendusandur, kiirendussensor, kiirendusmõõtur või aktseleromeeter on kiirenduse mõõtemuundur, mis enamasti mõõdab muunduri testmassile mõjuva inertsijõu suurust. Kiirendusandur on inertsiaalanduri alaliik.

                                               

Kontaktita andur

Kontaktita andur on tüüp andureid, mis signaali väljastamiseks ei vaja otsest kontakti objektiga. Kontaktita andurite hulka kuuluvad lähedusandurid, optilised andurid ja mitmesugused tehisnägemissüsteemid.

                                               

Liikumisandur

Liikumisandur on mõõtemuundur, mis muundab mingi objekti liikumise ‒ asukoha või asendi muutuse ‒ elektrisignaaliks. Seda signaali võib kasutada näiteks valgusti või valveseadme häiresignaali sisselülitamiseks. Liikumisandurid võivad olla toimelt ...

                                               

Magnetomeeter

Magnetomeeter või magnetiline andur on magnetvälja ja magneetumise mõõtmise seade. Sõltuvalt tüübist on selle abil võimalik mõõta magnetvälja suunda, tugevust ja muutu ruumipunktis. Magnetomeetreid saab kasutada elektro- ja püsimagnetite kalibree ...

                                               

Siirdeandur

Siirdeandurid ehk nihkeandurid on andurid, mis mõõdavad asendi muutust ehk suhtelist asendit mingi lähteasendiga võrreldes. Absoluutasendi mõõtmiseks tuleb siirdeandurit enne töö algust kalibreerida. Siirdeanduriteks on kõik impulssandurid, mille ...

                                               

Sun SPOT

Sun SPOT on firma Sun Microsystems välja töötatud juhtmevaba sensorvõrgu lahendus. Selle võrguliiklus on ehitatud IEEE 802.15.4 standardile ja selle igal sensoreid sisaldaval sõlmjaamal töötab Java virtuaalmasin Squawk. Seetõttu toimub seadme tar ...

                                               

Takistustermoandur

Takistustermoandur on andur, mille talitlus põhineb elektrijuhi takistuse temperatuursõltuvusel. Elektrijuhtidena kasutatakse puhtaid metalle, sest neil on suhteliselt suur ja konstantne takistuse temperatuuritegur. Metallidest on eriti kohaseks ...

                                               

Temperatuuriandur

Temperatuuriandur on seadis, mis teisendab temperatuuri väärtuse enamasti vastavaks elektripingeks. Samas tähenduses on laialt kasutusel ka terminid termoandur ja termosensor. Anduris võivad olla temperatuuritundlikuks elemendiks järgmised seadis ...

                                               

Automaat (relv)

Automaat-tulirelv on käsitulirelv, mis laeb end automaatselt uuesti järgmiseks lasuks ning millest on võimalik tulistada valangutega ja üksiklaskudega.

                                               

M16 (automaat)

M16 automaat-vintpüss on Ameerika Ühendriikide sõjaväe jaoks kohandatud versioon relvast Armalite AR-15. Algupärane M16 oli muudetava laskmisrežiimiga, 5.56x45 mm vintpüss 20-lasulise salvega. M16 viitab muudetava laskmisrežiimiga relvale, Armali ...

                                               

Steyr AUG

Steyr AUG on 1960. aastatel Steyr-Daimler-Puchi disainitud automaatrelv, mida alates 1978. aastast toodab Austria relvatootja Steyr Mannlicher. Relv võeti samal aastal Austria sõjaväes Bundesheer kasutusele nime StG 77 all, kus see vahetades välj ...

                                               

Nutikodu

Nutikodu ehk tark kodu on koduseadmete kasutamise ja nende tarbimise kontrollimine kas käsitsi või automaatselt. Alguse sai kodu targemaks ja oma töö tegemise lihtsamaks muutumine sellega, kui hakati tootma pesumasinaid ja muid tänapäeval juba vä ...

                                               

Alpina B8

Alpina B8 4.6 on haruldane Alpina toodetud auto. Alpina B8 põhines mudelil E36. Alates 1995. aasta jaanuarist kuni 1998. aasta novembrini toodeti B8-t sedaani, universaali, kupee ja kabrioletina. Kokku toodeti neid 221 eksemplari: 78 kupeed, 23 k ...