ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 241




                                               

Mahuühik

Mahuühik ehk ruumalaühik on mõõtühik, millega mõõdetakse mahtusid. Levinumaid mahuühikud SI-süsteemis on kuupmeeter. Erinimetusega SI mahuühik on liiter, millest saab moodustada osaühikuid, nt milliliiter ml, ja kordühikuid, nt hektoliiter hl.

                                               

Aam

Aam on vedelike, eriti alkohoolsete jookide hulga mõõtmiseks kasutatud mahuühik. Liivimaa kubermangus oli kasutusel Riia aam, mis võrdus 120 riia toobiga. Et toobi suurus aja jooksul muutus, võis aam võrduda 153, 157 või 159 liitriga. Saksamaal, ...

                                               

Barrel

Barrel on vedelike mittesüsteemne mahuühik. Barreli suurus ei ole üheselt määratletud. Tavaliselt jääb barreli suurus vahemikku 26–52 gallonit ehk 100–200 liitrit. Sagedamini kasutatakse naftabarrelit, mille suurus on 158.987 l, ja puistainebarre ...

                                               

Buššel

Buššel on mahuühik. Seda kasutatakse eeskätt puisteainete mahu mõõtmiseks. Suurbritannia buššel on 36.3687 dm 3 ja USA buššel on 35.2391 dm 3.

                                               

Gallon

Gallon on SI-süsteemi väline mahumõõtühik. 1 Suurbritannia gallon = 4.54609 liitrit kasutusel ka Kanadas 1 USA gallon vedelike mõõtmiseks = 3.78541178 liitrit 1 USA gallon puistainete mõõtmiseks = 4.404488377 liitrit = 1/8 USA buššelit Nii Suurbr ...

                                               

Hektoliiter

Hektoliiter on mahuühik, mis võrdub 100 liitriga. Seda ühikut kasutatakse näiteks alkoholitootmises. 1 hektoliiter võrdus ka 3.81 setveriku, 1.51 Riia vaka, 0.4764 setverdi ja 30.490 karnitsaga.

                                               

Kantjalg

Kantjalg ehk kuupjalg on mahuühik, mis on võrdne 0.02832 kantmeetriga. Kantjalga kasutati näiteks Eesti esimesel iseseisvusajal metsamaterjali arvestamiseks.

                                               

Kortel

Kortel on vedelike mahuühik. Seda kasutati 18. ja 19. sajandil viinamüügi mõõduna Eesti- ja Liivimaa kõrtsides. Viina mõõtmiseks kasutati tembeldatud vasknõusid: ühetoobine, pooletoobine, veerandtoobine kortel ja kümnendiktoobine. 18. sajandil: 1 ...

                                               

Kuupmeeter

Kuupmeeter on mahuühik. See on kuubi ruumala, kui kuubi servapikkus on 1 meeter. 1 kuupmeeter võrdub 1000 liitriga ja 1 000 kuupsentimeetriga. Varem nimetati kuupmeetrit kantmeetriks. 1 kantmeeter võrdus: 0.1030 kantsüllaga 2.78 kantarssinaga 61 ...

                                               

Külimit (mõõtühik)

Külimit oli põline eesti viljamõõt. Selle mahumõõdu võtsid 13. sajandil üle ka maa vallutanud sakslased, andes mõõdule siin nimeks külmit või ka külmet. Külimitu suurus on aegade jooksul ning paikkonniti olnud erinev. 18. - 19. sajandil: Põhja-Ee ...

                                               

Laevanael

Laevanael ehk pund ehk kaal on endisaegne massi- ja mahuühik. Tuli kasutusele rootsi mõõtühikutesüsteemist merekaubanduses. 1 laevanael on ligikaudu 168 kilogrammi. 1 laevanael = 20 leisikat = 400 naela.

                                               

Liiter

Liiter on meetermõõdustiku ruumalaühik, mis ei ole ametlik SI-ühik, kuid on selles süsteemis mainitud ja mõeldud kasutamiseks koos süsteemi ühikutega. 1 liiter võrdub 1 kuupdetsimeetriga dm³, 1000 kuupsentimeetriga cm³, 0.001 kuupmeetriga m³. 1 l ...

                                               

Pint

Pint on inglise vedelike ja puisteainete mahuühik, 1 pint = 20 vedelikuuntsi = 0.568 liitrit. Ajaloos on seda ühikut kasutatud suures osas Euroopast, aga pindi väärtus oli eri maades erinev: alates vähem kui poolest liitrist kuni rohkem kui liitr ...

                                               

Registertonn

Registertonn on laevanduses kasutusel olnud mahutavuse ühik, mis on võrdne 2.831685 kuupmeetriga. Brutoregistermahutavuse puhul kasutati ühikunimetust brutoregistertonn ja netoregistermahutavuse puhul ühikunimetust netoregistertonn. 1 registerton ...

                                               

Setverik

Setverik on vanaaegne vene mahuühik, mis võrdub 26.2 liitriga. Setverikuks nimetati ka vastava mahuga nõud. 8 setverikku moodustab setverdi.

                                               

Tihumeeter

Tihumeeter on mittesüsteemne mahuühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri puidumassi ruumalaga. Harva kutsutakse ka tihemeetriks. Oluline on rõhutada, et mõeldud on tihedat, õhuvahedeta puitu, mõõdetakse või hinnatakse ilma kooreta või koos koorega. Su ...

                                               

Tünder

Tünder on vanaaegne mahuühik. 1 riia tünder = 2 riia vakka = u. 138 liitrit või 132.8 liitrit 1 tallinna tünder = 3 tallinna vakka = u. 127 liitrit või 132.8 liitrit 1 saare-lääne tünder = 2.5 saare-lääne vakka = 136 liitrit

                                               

Ämber (mõõtühik)

Ämber ehk pang on mahuühik, mis on võrdne 12.299 liitriga. 1835. aastal kehtis Venemaal vedeliku mõõtmise ühikuna ämber, mis võrdus 10 toobiga ehk 12.299 liitriga. Ämber vett kaalus 33 naela. 40 ämbrit moodustas tünni.

                                               

Graan

Graan on vana inglise massiühik. Ühiku nimetus ja väärtus põhinevad viljateral inglise keeles grain viljatera. Pronksiajast renessansini olid nisu- ja odraterade keskmised massid osa ametlikust massiühikute süsteemist, kuid pole teateid, et teri ...

                                               

Gramm

Gramm on meetermõõdustiku massiühik, mis moodustab tuhandiku kilogrammist: 1 g = 1 1000 kg. {\displaystyle 1\;{\text{g}}={\frac {1}{1000}}\;{\text{kg}}.} Algselt defineeriti gramm kui mass, mis on sajandikmeetri küljepikkusega kuubi moodustaval k ...

                                               

Karaat

Karaat on vääriskivide ja pärlite SI-süsteemi väline massi mõõtühik. 1 ct = 0.2 g = 200 mg = 2 10 −4 kg Varem kasutati vääriskivide kaalumisel vihtidena jaanileivapuu seemneid, mille kaal kõikus vähem kui teiste taimeliikide seemnetel.

                                               

Kilodalton

Kilodalton on aatommassi mõõtühik, mis võrdub 1000 daltoniga. Aatommassi väljendatakse tihti just kilodaltonites mugavama esituse pärast. Näiteks valgul molaarmassiga 64000 g⋅mol −1 on aatommass 64 kDa 64 000 daltonit.

                                               

Kilogramm

Kilogramm on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi mõõtühik massi mõõtmiseks ja ühtlasi üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust. Kaalude ja Mõõtude Peakonverentsi CGPM otsusega defineeritakse kilogrammi alates 2019. aasta 20. maist füüsikakonstandi, ...

                                               

Leisikas

Leisikas ehk leisik on massiühik, mis võrdub 20 naela = 8.19 kilogrammiga. Üks leisikas on pool puuda.

                                               

Lood (massiühik)

Lood on massiühik, võrdne 12.8 grammiga. 1 lood = 1/2 untsi = 3 solotnikku = 12.8 grammi Lood polnud Eestis rahvapäraselt eriti tuntud, seda kasutati põhiliselt poodides, kullassepaärides ja apteekides. Lõplikult kadus tarvituselt meetermõõdustik ...

                                               

Nael (massiühik)

Nael on eri mõõdusüsteemides tähistanud erineva massiga suurust. Avoirdupois-nael pound avoirdupois = 16 untsi = 453.59237 grammi täpselt. See on tänapäeval levinuim nael, mis on kasutusel Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Suurbritannias. Troy-n ...

                                               

Rooma nael

Rooma nael oli Vana-Rooma kaaluühik, mis vastab eri autorite järgi 322.56 grammile või 324, 325.14048, 325 või 326 grammile või 327.168 või 327.368 327.45 grammile. Sellega väljendati peamiselt väärismetallide, sealhulgas kulla kaalu. 1 Rooma nae ...

                                               

Skruupul

Skruupul on vana kaalumõõtühik, mis võrdub 1/24 untsiga. Vana-Rooma skruupul vastab 1.137 grammile. Skruupulites määrati hõbemüntide kaalu, näiteks sesterts kaalus 1 skruupul ja denaar 4 skruupulit. Hiljem on skruupul olnud kasutusel apteegikaalu ...

                                               

Solotnik

Solotnik on vana vene massiühik. 1 solotnik = 4.2657543 grammi. Solotniku lühend on sol. Solotnikku kasutati Venemaa Keisririigis hõbeda proovi väljendamisel puhas hõbe ehk 1000 tuhandikku on 96 solotnikku. 1 lood = 3 solotnikku = 96 dooli

                                               

Tonn

Tonn on nüüdisajal meetermõõdustiku massiühik, see võrdub 1000 kilogrammiga. Tonni lühend on t või Mg. Tonn võrdub ka 61.0459 puudaga. Algselt oli tonn kuni 252-gallonilise täis veinivaadi mass 1016 kilogrammi. Tonn on ka inglise mõõdusüsteemi ma ...

                                               

Tsentner

Tsentner on massiühik. Üks tsentner on võrdne 100 kilogrammiga. Kasutatav põhiliselt põllumajanduses külvinormide, saagikuse jms. mõõtmiseks. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses nimetati 100-kilogrammise ühikut Eestis ka kvintaaliks või kvintaliks.

                                               

Unts

Unts on SI-süsteemi väline massi mõõtühik. Kõige levinum on avoirdupois unts, mis vastab 28.3495231 grammile. 16 untsi moodustab 1 naela. Untsi kasutatakse mõõtühikuna igapäevaselt Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. Seda kasutatakse näiteks kulla ...

                                               

Kraad (geomeetria)

Kraad ehk kaarekraad ehk nurgakraad on ringjoone kaare või sellele vastava kesknurga mittesüsteemne mõõtühik. Kraad moodustab 1/360 täisringist. Täisnurk on 90° ja sirgnurk on 180°. Kraad jaotatakse 60 minutiks ′ ja 3600 sekundiks ′′.

                                               

Kümnendkraad

Kümnendkraad ehk detsimaalkraad ehk goon on kümnendsüsteemil rajanev tasanurga mõõtühik. 1 goon on 1/100 täisnurgast ehk 1/400 täisringist. Gooni väärtus nurgakraadides 1 g o n = 1 täisring 400 = 360 ∘ 400 = 0, 9 ∘ ; {\displaystyle 1\,\mathrm {go ...

                                               

Radiaan

Radiaan on tasanurga mõõtühik SI-süsteemis. Raadiusepikkusele kaarele toetuv kesknurk on ühe radiaani suurune. Täisringis on 2 π {\displaystyle 2\pi } radiaani ehk 360 kraadi: 2 π r a d = 360 ∘. {\displaystyle 2\pi \,\mathrm {rad} =360^{\circ }.} ...

                                               

Steradiaan

Steradiaan on ruuminurga mõõtühik. Steradiaan on tipuga kera keskmesse toetuv ruuminurk, koonus, mis eraldab kera pinnal raadiuse ruuduga võrdse pindala. Antud koonust võib vaadelda ka kui kera sektorit.

                                               

Pikkusühik

Mitmes ainevaldkonnas on kasutusel mittesüsteemsed pikkusühikud, näiteks merenduses meremiil, keemias ja kristallograafias ongström, astronoomias astronoomiline ühik, parsek ja valgusaasta, kvantfüüsikas Plancki pikkus. USAs on meetril põhinevate ...

                                               

Detsimeeter

Detsimeeter on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub kümnendiku meetriga ehk 10 sentimeetriga: 1 dm = 0.1 m = 10 cm. Kuupdetsimeeter ehk liiter on laialt levinud mahuühik, mis võrdub 10×10×10 = 1000 kuupsentimeetriga.

                                               

Femtomeeter

Femtomeeter on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub ühe kvadtriljondiku meetriga: 1 fm = 10 –15 = 0.000 001 m = 0.001 pm. Tuumafüüsikas ja osakestefüüsikas on kasuutusel niisama suur ühik fermi tähis fm, ka f või F. Seda ühikut kasutatakse tuumafüü ...

                                               

Inglise jalg

Inglise jalg on pikkusmõõtühik Inglise mõõtühikute süsteemis. 1 inglise jalg foot 1 ft = 12 tolli = 1/3 jardi = 0.3048 meetrit täpselt 1959. aasta rahvusvahelise kokkuleppega

                                               

Jalg (pikkusühik)

Jalg on SI-süsteemi väline mõõtühik, mis on võrdne umbes kolmandiku meetriga. Ühes jalas on kaksteist tolli ja ühes jardis on kolm jalga. Jala rahvusvaheline standardlühend on ft inglise keeles foot. Tänapäeval kasutatakse seda peamiselt Ameerika ...

                                               

Jard

Jard on inglise pikkusühik. 1 jard = 3 jalga = 36 tolli = 0.9144 m. Rahvusvahelise kokkuleppe alusel on aastast 1959 jardi pikkuseks standardi järgi täpselt 0.9144 meetrit.

                                               

Kiloparsek

Kiloparsek on astronoomias kasutatav pikkusühik. Üks kiloparsek võrdub 1000 parsekiga. Nimetuses on kasutatud eesliidet "kilo-". 1 kiloparsek võrdub ligikaudu 206 264 800 astronoomilise ühikuga 30 856 776 000 meetriga 30 856 776 000 kilomeetriga ...

                                               

Kolmikmiil

Kolmikmiil on eestikeelne vaste inglise ljööle, ajaloolisele pikkusmõõdule. Kolmikmiil võrdus kolme inglise miiliga ehk 4828 meetriga. Eesti keeles on kolmikmiili nimetatud ka penikoormaks.

                                               

Lii

Lii on traditsiooniline Hiina pikkusühik. Selle pikkus oli 180 zhang i ehk umbes 644.4 m. Ajaloo jooksul on selle pikkus varieerunud. 1984. aastal läks Hiina RV ametlikult üle meetermõõdustikule ja lii pikkuseks määrati 500 m. Lii laenati ka Kore ...

                                               

Ljöö

Ljöö on Euroopas ja Ladina-Ameerikas levinud ajalooline pikkusmõõt, mille pikkus erines riigiti. Praegu ei ole ljöö ühegi riigi ametlik mõõtühik. Ljöö väljendab tihti vahemaad, mille inimene või hobune läbib käies ühe tunniga. Termin pärineb Vana ...

                                               

Meeter

Meeter jooksul: 1 m = c 299 792 458 s = 9 192 631 770 299 792 458 c Δ ν Cs {\displaystyle 1\,{\text{m}}={\frac {c}{299\,792\,458}}\;{\text{s}}={\frac {9\,192\,631\,770}{299\,792\,458}}\,{\frac {c}{\Delta \nu _{\text{Cs}}}}\,}. kus c {\displaystyl ...

                                               

Miil

Miil on pikkusühik. 1 Inglise miil = 5280 jalga = 1760 jardi ≈ 1609 meetrit 1 Saksa geograafiline miil = 7.42 kilomeetrit 1/15 ekvaatorikraadi 1 meremiil = 1.852 kilomeetrit 1 maamiil = 1609.344 meetrit täpselt 1959. aasta rahvusvahelise kokkulep ...

                                               

Mikromeeter

Mikromeeter on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub miljondiku meetriga: 1 µm = 10 –6 m = 0.000 001 m = 0.001 mm = 1000 nm. Enne SI-süsteemi kehtestamist 1960. a oli mikromeetri nimetus mikron tähis µ.

                                               

Millimeeter

Millimeeter on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub tuhandiku meetriga: 1 mm = 10 –3 m = 0.001 m = 0.1 cm = 1000 µm. Tavalisel meetermõõdustiku joonlaual on väikseim kriipsude vahe millimeeter.