ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 222




                                               

Oeren

Oeren on hollandikeelne osavald ja küla Belgias Flandria piirkonnas Lääne-Flandria provintsis Veurne ringkonnas Alveringemi vallas. Hajusasustusega Oeren oli enne 1971. aastat omaette vald. Oerenit on kirjasõnas esmakordselt mainitud 1056. aastal ...

                                               

Oostduinkerke

Oostduinkerke on hollandikeelne osavald ja küla Belgias Flandria piirkonnas Lääne-Flandria provintsis Veurne ringkonnas Koksijde vallas Põhjamere rannikul. Oostduinkerke on alates 1977. aastast Alveringemi osavald. Algselt oli asulal sama nimi na ...

                                               

Outrijve

Outrijve on hollandikeelne osavald Belgias Flandria piirkonnas Lääne-Flandria provintsis Avelgemi vallas. Schelde kaldal asuv Outrijve oli kuni valdade liitmiseni 1977. aastal omaette vald.

                                               

Stavele

Stavele on hollandikeelne osavald ja küla Belgias Flandria piirkonnas Lääne-Flandria provintsis Veurne ringkonnas Alveringemi vallas. Yseri ääres asuv Stavele on alates 1977. aastast Alveringemi osavald. Stavelet on kirjasõnas esmakordselt mainit ...

                                               

Zoutenaaie

Zoutenaaie on hollandikeelne küla ja osavald Belgias Flandria piirkonnas Lääne-Flandria provintsis Veurne ringkonnas Veurne vallas. Kuni 1971. aastani oli Zoutenaaie omaette vald.

                                               

Tiegem

Tiegem on hollandikeelne küla Belgias Lääne-Flandria provintsis Kortrijki ringkonnas Anzegemi vallas. Kuni ühendamiseni Alzegemi vallaga 1977. aastal oli Tiegem omaette vald.

                                               

Wijnendale

Wijnendale on hollandikeelne küla Belgias Lääne-Flandria provintsis Torhouti vallas. Wijnendale oli omaette vald alates 1912. aastast. 1970ndatel liideti asula Tourhouti halduspiiridesse. Wijnendalest läänes asub Wijnendale loss. 28. septembril 1 ...

                                               

Wulpen

Wulpen on hollandikeelne osavald ja küla Belgias Flandria piirkonnas Lääne-Flandria provintsis Veurne ringkonnas Koksijde vallas. Põhjamere rannikul asuv Wulpen on Koksijde osavald alates 1977. aastast.

                                               

Boignée

Boignée on prantsuskeelne küla Belgias Valloonia piirkonnas Namuri provintsis Sombreffei vallas. Enne valdade ühendamist 1977. aastal oli Boignée omaette vald.

                                               

Bonneville (Belgia)

Bonneville on prantsuskeelne küla Belgias Valloonia piirkonnas Namuri provintsis Andennei vallas. Enne valdade ühendamist 1977. aastal oli Bonneville omaette vald.

                                               

Bothey

Bothey on prantsuskeelne küla Belgias Valloonia piirkonnas Namuri provintsis Gembloux vallas. Enne valdade ühendamist 1977. aastal oli Bothey omaette vald.

                                               

Brûly-de-Pesche

Brûly-de-Pesche on prantsuskeelne asula Belgias Couvini vallas. Suhteliselt eraldatud küla asub Ardennides Namuri provintsis Valloonia piirkonnas. Aastast 1825 kuni valdade ühendamiseni 1977. aastal oli Brûly-de-Pesche omaette vald. 6–28. juuni 1 ...

                                               

Coutisse

Coutisse on prantsuskeelne küla Belgias Valloonia piirkonnas Namuri provintsis Andennei vallas. Enne valdade ühendamist 1977. aastal oli Coutisse omaette vald.

                                               

Dorinne

Dorinne on prantsuskeelne küla Belgias Valloonia piirkonnas Namuri provintsis Yvoiri vallas. Enne valdade ühendamist 1977. aastal oli Dorinne omaette vald.

                                               

Maizeret

Maizeret on prantsuskeelne küla Belgias Valloonia piirkonnas Namuri provintsis Andennei vallas. Enne valdade ühendamist 1977. aastal oli Maizeret omaette vald.

                                               

Tongrinne

Tongrinne on prantsuskeelne küla Belgias Valloonia piirkonnas Namuri provintsis Sombreffei vallas. Enne valdade ühendamist 1977. aastal oli Tongrinne omaette vald.

                                               

Vezin

Vezin on prantsuskeelne küla Belgias Valloonia piirkonnas Namuri provintsis Andennei vallas Namuri provintsis. Enne valdade ühendamist 1977. aastal oli Vezin omaette vald.

                                               

Askimi vald

Askimi vald oli vald Norras Ostfoldi maakonnas. Valla keskus oli Askim. Askimi vald loodi 1. jaanuaril 1838. Askimi vald oli Indre Ostfoldi piirkonnas elanike arvult suurim, vallas elas 14 703 inimest 2009. Norra pikim jõgi Glåma moodustas Askimi ...

                                               

Eidsbergi vald

Eidsbergi vald oli vald Norras Ostfoldi maakonnas. Valla keskus oli Mysen. Eidsbergi vald loodi 1. jaanuaril 1838. 1. juulil 1920 eraldati sellest Myseni linn, mis sai eraldiseisvaks omavalitsusüksuseks. 1. jaanuaril 1961 ühendati need taas omava ...

                                               

Hoboli vald

Hoboli vald oli vald Norras Ostfoldi maakonna kirdeosas. Valla keskus oli Elvestadi küla. Hoboli vald loodi 1. jaanuaril 1838. Hoboli valla suurim küla oli Tomter, kus asub raudteejaam. Valla koosseisu kuulusid ka Knapstadi ja Ringvolli küla. 202 ...

                                               

Romskogi vald

Romskogi vald oli vald Norras Ostfoldi maakonna kirdeosas. Valla keskus oli Romskog. Valla alal asub Slavasshogda mägi 336 m, mis oli endise Ostfoldi maakonna kõrgeim tipp. 2020. aastal liideti Romskogi vald Aurskog-Holandi vallaga.

                                               

Andebu vald

Andebu vald oli vald Norras Vestfoldi maakonnas. Suurim asula oli Andebu küla, mis oli ka vallakeskus. Peamised tegevusalad olid põllu- ja metsamajandus. Valla endisel alal on kolm kirikut, mis kõik on ehitatud keskajal: Andebu kirik, Hoyjordi pü ...

                                               

Notteroy vald

Notteroy vald oli kohalik omavalitsusüksus Norras Vestfoldi maakonnas. Selle keskus oli Borgheim, mis paikneb Notteroy keskel. Omavalitsusüksus asus kolmel suuremal saarel, Notteroyl, Veierlandil ja Foynlandil, ning 175 väiksemal saarel. Valla na ...

                                               

Re vald

Re vald oli vald Norras Vestfoldi maakonnas. Valla halduskeskus oli Revetal. Vald loodi 1. jaanuaril 2002 Våle ja Ramnesi valla liitumise teel. Valla pindala oli 224.6 km² ja 2009. aastal elas seal 8527 inimest. Rahvastiku tihedus oli 38 inimest/ ...

                                               

Sande vald (Vestfold)

Sande vald oli vald Norras Vestfoldi maakonna põhjaosas. Vald moodustati 1. jaanuaril 1838 ja valla keskuseks on Sandefjord Sande vald paikneb Oslost 60 km lõuna pool. 2020. aastal liideti Sande vald Holmestrandi vallaga.

                                               

Alam-Sileesia Oberlausitzi kreis

Alam-Sileesia Oberlausitzi kreis oli 1994–2008 kreis Saksimaa idaosas, otse Poola piiri ääres. Kreis oli Saksamaal idapoolseim ja ka pikima nimega. 2008. aastast kreisi vallad Görlitzi kreisi koosseisus.

                                               

Annabergi kreis

Elanike arv 31. detsember 2006 Linnad: Thum 5814 Oberwiesenthal, kuurort 2675 Annaberg-Buchholz, kreisi halduskeskus 22808 Ehrenfriedersdorf 5238 Geyer 4034 Jöhstadt 3230 Scheibenberg 2347 Elterlein 3217 Schlettau 2705 Vallad: Mildenau vald 3748 ...

                                               

Aue-Schwarzenbergi kreis

Elanike arv 31. detsembril 2006 Linnad: Lößnitz 10184 Schwarzenberg, suur kreisilinn 18207 Johanngeorgenstadt 5199 Schneeberg 16380 Aue 18209 Lauter Saksimaa 4927 Grünhain-Beierfeld 6603 Eibenstock 6440 Vallad: Zschorlau vald 5847 Sosa vald 2137 ...

                                               

Chemnitzi kreis

Sulgudes on märgitud elanike arv seisuga 31. detsember 2006. Linnad: Limbach-Oberfrohna, suur kreisilinn 26 597 Lichtenstein 13 370 Oberlungwitz 6596 Glauchau, suur kreisilinn 25 760 Waldenburg 4529 Hohenstein-Ernstthal, suur kreisilinn 16 344 Me ...

                                               

Delitzschi kreis

Elanike arv 30. november 2006 Linnad: Taucha 14 458 Delitzsch, suur kreisilinn 27 509 Eilenburg, suur kreisilinn 17 355 Bad Düben 8727 Schkeuditz 18 444 Vallad: Wiedemari vald 2253 Schönwölkau vald 2709 Zwochau vald 1114 Zschepplini vald 3261 Kro ...

                                               

Döbelni kreis

Sulgudes on elanike arv seisuga 31. detsember 2006. Linnad: Roßwein 7353 Leisnig 6854 Hartha 8257 Waldheim 8884 Döbeln 20 943 Vallad: Ziegra-Knobelsdorfi vald 2323 Bockelwitzi vald 2798 Ebersbach 1079 Niederstriegise vald 1340 Großweitzscheni val ...

                                               

Freibergi kreis

Sulgudes on elanike arv seisuga 31. detsember 2006. Linnad: Sayda 2180 Großschirma 6084 Oederan 7015 Augustusburg 5152 Brand-Erbisdorf 11 087 Frauenstein 3253 Freiberg 42 897 Flöha 10 492 Vallad:

                                               

Kamenzi kreis

Sulgudes on antud elanike arv seisuga 31. detsember 2006. Linnad: Radeberg 18 623 Königsbrück 4622 Pulsnitz 6531 Elstra 3062 Großröhrsdorf 7174 Lauta 8325 Wittichenau 6168 Kamenz 18 009 Bernsdorf 5644 Vallad:

                                               

Kesk-Maagimäestiku kreis

Elanike arv 31. detsember 2006 Linnad: Wolkenstein 4272 Lengefeld 4670 Zöblitz 2999 Olbernhau 10 716 Marienberg 14 005 Zschopau, suur kreisilinn 11 247 Vallad:

                                               

Leipzigi maakreis

Leipzigi maakreis on endine kreis Saksamaal Saksimaa liidumaal. Kreis moodustati 1994. aastal. 2008. aastal liideti see kokku Muldentali kreisiga ja tekkis uus Leipzigi kreis.

                                               

Löbau-Zittau kreis

Löbau-Zittau oli 1994–2008 kreis Saksimaa idaosas. Piirnes idas Poolaga ja lõunas Tšehhiga. Kreis moodustati 1994 Löbau ja Zittau kreisi liitmisel. 2008. aastal sai ta osaks uuest Görlitzi kreisist.

                                               

Mittweida kreis

sulgudes elanike arv seisuga 31. detsember 2006 Linnad: Hainichen 9314 Frankenberg 16 521 Penig 10 276 Mittweida 16 277 Rochlitz 6616 Geringswalde 4979 Burgstädt 12 037 Lunzenau 4996 Vallad:

                                               

Muldentali kreis

Elanike arv 31. detsember 2006 Linnad: Nerchau 4070 Brandis 9738 Naunhof 8658 Trebsen/Mulde 4281 Bad Lausick 8860 Colditz 5116 Grimma 19 457 Wurzen 17 620 Mutzschen 2282 Vallad: Falkenhaini vald 3877 Bennewitzi vald 5246 Belgershaini vald 3521 Pa ...

                                               

Riesa-Großenhaini kreis

Elanike arv 31. detsember 2006 Linnad: Strehla 4143 Gröditz 7715 Großenhain 15 965 Riesa 36 140 Vallad: Glaubitzi vald 2066 Zabeltitzi vald 2899 Hirschsteini vald 957 Wildenhaini vald 1723 Wülknitzi vald 1820 Zeithaini vald 6491 Ebersbachi vald 4853

                                               

Stollbergi kreis

Elanike arv 31. detsember 2006 Linnad: Thalheim 7344 Oelsnitz 12 479 Zwönitz 11 623 Stollberg 12 391 Lugau 7518 Vallad: Burkhardtsdorf 6824 Auerbach 2897 Jahnsdorf 5963 Niederdorf 1352 Hormersdorf 1605 Erlbach-Kirchberg 1809 Neukirchen 7295 Niede ...

                                               

Torgau-Oschatzi kreis

Elanike arv 31. detsembril 2006 Linnad: Belgern 5075 Oschatz 16 012 Torgau 18 340 Dommitzsch 2976 Dahlen 4979 Schildau 3732 Mügeln 4700 Vallad:

                                               

Weißeritzi kreis

Elanike arv 31. detsember 2006 Linnad: Dippoldiswalde 10 568 Altenberg 5890 Freital 39 114 Geising 3235 Tharandt 5601 Glashütte 7515 Wilsdruff 13 783 Rabenau 4655 Vallad: Dorfhain 1213 Kreischa 4441 Schmiedeberg 4739 Hermsdorf 981 Höckendorf 3085 ...

                                               

Bockelwitzi vald

Bockelwitz on endine vald Saksamaal Saksimaa liidumaal Kesk-Saksimaa kreisis. Kuni 2008. aastani kuulus vald Döbelni kreisi. Alates 1. jaanuarist 2012 on Bockelwitzi vald Leisnigi linna osa. Valla osad olid:

                                               

Falkenhaini vald

Falkenhain on endine vald Saksamaal Saksimaa liidumaal Leipzigi kreisis. Kuni 2008. aastani kuulus vald Muldentali kreisi. 2012. aastal läks vald uue Lossatali valla koosseisu.

                                               

Hohburgi vald

Hohburg on endine vald Saksamaal Saksimaa liidumaal Leipzigi kreisis. Kuni 2008. aastani kuulus vald Muldentali kreisi. 2012. aastal läks vald uue Lossatali valla koosseisu.

                                               

Klitteni vald

Dürrbach Dyrbach, Jahmen Jamno, Jasua, Kaschel Košla, Klein-Radisch Radšowk, Klein-Oelsa Wolešnica, Klitten Klětno, Tauer Turjo ja Zimpel Cympl.

                                               

Rothnaußlitz

Rothnaußlitz on küla Saksamaal Saksimaa liidumaal Bautzeni kreisis Demitz-Thumitzi vallas. 1994. aastani oli Rothnaußlitz eraldi vald. Külas elab 226 inimest 2011. Asulat on esimest korda maininud aastal 1352 Herrensitz Nussedlicz.

                                               

Berg

Berg on mitme aadlisuguvõsa nimi: Berg Liivimaa aadlisuguvõsa Berg Reinimaa Berg a. d. H. Kattentack Kullamaa kihelkonnas Läänemaal asunud Päri mõisa järgi Berg a. d. H. Kandel Kärla kihelkonnas Saaremaal asunud Kandla mõisa järgi Berg Eestimaa a ...

                                               

Paucker

Johann Christoph Paucker 1736–1776, Järva-Jaani Ristija Johannese koguduse õpetaja ja Järva praostkonna praost Carl Heinrich Johann Paucker 1820–1883, filoloog ja riiginõunik German Julius Georg Paucker vene Паукер, Герман Егорович 1822–1889, sõj ...

                                               

Pommeri dünastia

Greifide koda või Greifide dünastia oli Pommeri hertsogkonda 12. sajandist 1637. aastani valitsenud dünastia. Nime "Greifid" kasutati dünastia kohta pärast 15. sajandit ja see võeti hertsogi vapi järgi. Hertsog Wartislaw I oli esimene Pommeri her ...